Search
  • Diginobe

Enne mõtle ja seejärel vajuta Submit

Ehk kuidas teadlikult ja turvaliselt digivahendeid kasutada


Enamus digivahendite kasutamine eeldab, et kasutaja teeb endale konto. Konto tegemine tähendab tihtilugu, et sisestatakse internetikeskkonda vähemalt oma e-postiaadress ja ees- ning perekonnanimi. Mõnikord küsitakse registreerimisel veel infot, näiteks ka elukohta ja mobiiltelefoni numbrit. Lisaks peab digivahendi kasutaja registreerimisel tihtipeale olema nõus tingimustega, mida digivahendi looja on ette pannud.


Turvaline digivahendite kasutamine tähendab teadlikku käitumist oma andmete jagamise osas. Koolitaja, õppejõud või õpetaja, kes kasutab digivahendeid, peab ise olema teadlik, mida tähendab oma andmete sisestamine erinevate teenusepakkujate juures. Lisaks õpetava inimese puhul on oluline, et ka õppijad oleks teadlikud õppetöös vajaliku digivahendi kasutamise tingimustest, sh andmete kasutamise tingimustes.

 

Internetiturvalisuse puhul on tähtis, et mõistaksime, milliseid andmeid jagama, kuidas neid kasutatakse ja mis tingimustel on meie andmetele ligipääs kolmandatel osapooltel. Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ütleb, et EU kodanikul on täielik õigus oma andmetele, st, et füüsilise isiku andmed on tema omad ja tema võib otsustada, kuidas, mis tingimustel ta oma andmeid jagab. Füüsilisel isikul on õigus küsida oma andmete kasutamise kohta ja tal on õigus paluda oma andmete kasutamine lõpetada. 


Andmed kui kaup

Veebipõhisete andmete kogumise vorme on meist igaüks täitnud oma elu jooksul sadu. Kuidas neid andmeid kasutatakse? Kas organisatsioon, kes andmeid kogub, jagab neid teistele organisatsioonidele või isikutele? Kas andmed võivad sattuda pahatahtlike isikute kätte? 


GDPR’i kohaselt peab iga organisatsioon andma andmete omanikele vastust, kuidas ja mis eesmärgil tema andmeid kasutatakse. Andmete jagamine kolmandatele osapooltele peab olema samuti kokkuleppel andmete omanikuga. Iga organisatsioon, kes hoiustab ja käsitleb andmeid, peab tegema kõik selleks, et andmed ei satuks kõrvaliste isikute valdusesse, st, et andmete hoiustaja peab rakendama meetmeid, et tema hoolde usaldatud andmeid ei varastataks.


Andmete kasutamise puhul võib organisatsioon sätestada nende kasutamise selleks, et pakkuda kasutajale paremat või personaliseeritud kaupa ja/või teenust. See tähendab, et andmete haldaja võib vastavalt oma äranägemise järgi reklaamida tooteid ning teenuseid. Kui andmete omanikuga on kokkulepe olemas, siis võivad ka kolmandad osapooled reklaamida oma tooteid. 


Leping, mis reguleerib andmete kasutamise

Usutavasti oled ka sina usin Google kasutaja. Aga kas oled uurinud lepingut, millega oled nõus olnud, kui kasutad Google teenuseid? Tihtipeale digiteenuste kasutamise puhul vajutame automaatselt “Accept” või “Olen nõus” nupule, mis ekraani allääres on, kuid mõnikord tasub enne nupule vajutamist ka uurida, millega nõus oled. Privaatsus ja “küpsise” poliitika dokumendi puhul on tegemist lepinguga ja sinu nõusolek ehk “Accept” nupule vajutus tähendab, et oled selle lepinguga nõus. 



Iga Like räägib loo

Sotsiaalmeediat kasutades jätame endast väga palju sellist maha, mida me tihtipeale ei teadvustagi. Digitalne jalajälg, mis meist sotsiaalmeedia abil maha jääb, on tihtipeale hoomamatu, kuid samas andmete kasutajale väga väärtuslik.  


Facebookis lehtede meeldivaks märkimine, postituste kommenteerimine ja reaktsiooni lisamine räägivad meist loo - meie eelistused, mille üle rõõmustame, mis meid kurvaks või vihaseks teeb jne.


On välja selgitatud, et meie poolt meeldivateks märgitud leheküljed räägivad meie kohta rohkem, kui meie lähedased ja sõbrad meist teavad. Võib öelda, et 10 meeldivaks märgitud lehte annavad korrektsemat informatriooni inimese kohta, kui tema kolleegid temast teavad. 70 meeldivat lehte “räägivad” meie kohta tõesemat infot, kui meie sõbrad meist teavad. Ning 150 lehte omavad meist paremat ülevaadet kui meie enda pereliikmed


"Küpsisepuru" arvutis

Passiivseks digitaalse jalajälje jätmiseks piisab tihtipeale sellest, et lihtsalt avame oma interneti brauseris mingi veebilehe. “Küpsised”, mille kaudu meie kohta andmeid kogutakse, aktiveeruvad internetilehele minnes. “Küpsiseid” on mitut liiki. Rangelt vajalike on vaja selleks, et oleks võimalik kasutada veebisaidi teatud funktsioone, näiteks sisse logida või veebivorme täita. Funktsionaalsed "küpsised" aitavad veebisaidil meelde jätta kasutaja poolt tehtud valikuid (näiteks kasutajanime, keelt või piirkonda) ja muudavad veebisaidi kasutamise kasutaja jaoks mugavamaks ja sujuvamaks. Ning analüütiliste "küpsiste" abil kogutakse informatsiooni selle kohta, kuidas kasutajad veebisaiti kasutavad, näiteks kui mitu korda saiti külastatakse ja kui kaua sellel keskmiselt viibitakse. 


Mida sotsiaalmeedia meie kohta teab?

Sotsiaalmeediat kasutades on võimalik koondvaatena näha, mida konkreetne teenusepakkuja sinu kohta teab. Facebookis on selleks andmete allalaadimine, mille leiad: Seaded - Sinu Facebooki teave - Andmete allalaadimine:

Googles on sama võimalus, mille otselink on siin: https://takeout.google.com. Google puhul on oluline vaadata ka aeg-ajalt üle, milliste keskkondadega on sinu Google konto seotud ehk siis millistesse keskkondadess oled regeistreerinud oma Google konto. Samuti vaata üle, millised seadmed on sinu Google kontoga seotud. Seda kõike saad vaatada oma konto alt: myaccount.google.com.


Nõuanded digitargalt toimetamiseks

Kõige tähtsam on olla igal korral teadlik, kui täidad mõnda veebivormi, et milliseid andmeid pead sisestama. Mõnikord ei ole vajalik kõiki väljasid täita. Näiteks mõtle, kas on vajalik oma mobiiltelefoni number igale poole lisada. Või kas saad konto luua nii, et ei pea lisama oma perekonnaseisu kohta andmeid?


Kasuta erinevate keskkondade puhul erinevaid paroole. Paroolide meeldejätmine on paras peavalu, kuid selleks on olemas mitmeid digitaalseid abivahendeid: LastPass, Bitwarden jt. 


Veel praktilisi nõuandeid, kuidas kaitslikult küberkeskkondades käituda ning kuidas toimida siis kui midagi halba on juba juhtunud, leiad ka siit: https://kriis.ee/valmistumine-kriisiolukordadeks/kuberrunnak-voi-kuberintsident/


Turvaline ja teadlik digivahendite kasutamine algab teadvustamisest, et meie andmed on meie omad ja me saame ja peame toimima nii, et meie andmeid keegi ei kuritarvitakse. Loe privaatsussätteid, vali teadlikult turvalised digikeskkonnad ning kasuta alati oma ratsionaalset mõtlemist, kui sult küsitakse sinu andmeid. See on vähim, mida igaüks teha saab, et turvalisemalt ja teadlikumalt digivahendite kasutamiseks.

35 views
  • Facebook
  • Instagram
  • iTunes - Grey Circle
  • Spotify - Grey Circle
  • Google Play - Grey Circle

©2020 by diginobe. Proudly created with Wix.com