Search
  • Diginobe

Tekstiga või tekstita?




Kas selles on üldse küsimus? E-õppes on võimalik rohkelt kasutada erinevaid sisuedastamise tüüpe. Väga häid tulemusi annavad piltide, animatsioonide, videote ja audiote laialdane kasutamine. Sellest tulenevalt võib tekkida mõte, et kas tekst on äkki midagi teisejärgulist?


Arvame siiski, et ka e-õppes on tekstil oluline koht. Selles blogipostituses uurimegi, mis on mõningad põhjused, miks e-õppes tekstist soovitakse pigem loobuda, miks siiski tekst on oluline ja kuidas teksti kasutada nii, et see õppijat toetab.


Teksti piirangud

Võime täiesti kindlasti öelda, et õppijatele ei meeldi pikad tekstid ekraanilt lugemiseks. Need tekitava juba lihtsalt peale vaadates vastumeelsuse tunde. Tihtipeale õppija isegi ei alusta teksti lugemist, sest pikk tekst kohutab teda.


Järgnevalt mõned põhjused, miks tekst kui infoedastamise viis õppijatele vähem meeldib:

  • Teksti mõistmine nõuab rohkem pingutust. Maailmas, kus info jõuab meieni kiiresti ja lihtsalt, tundub teksti süvenemine liialt aega ja energiat nõudev.

  • Ekraanilt lugemine nõuab ajult peale lugemise ka teisi tegevusi – veebilehe kerimine, lehelt teksti leidmine jne. Need võtavad osa ajutegevuse protsessist ja aju väsib kiiremini.

  • Teksti puhul on vajalik ise sõnu ja lauseid tõlgendada ja anda neile tähendusi, mis jällegi eeldab aega ja võimalust süveneda.



Miks siiski tekst on vajalik?

Raamatud, teadusartiklid, uurimused ja teised allikad eeldavad siiski pikkade tekstide lugemist ja võimet neid mõista.


Järgnevalt mõned olulisemad põhjused, miks tekst on oluline:

  • E-õppes läbiviidava õppega toetame ka õppija lugemise ja tekstimõistmise oskusi.

  • Tekstist on õppijal lihtsam tähtsamaid mõtteid selekteerida ja kopeerida enda märkmetesse.

  • Mõnikord on tekst ainukene võimalus sisu edastada, näiteks kui on oluline õppijal näha ka kirjapilti.

  • Videod ja audiofailid eeldavad head internetiühendust. Teksti puhul ei ole see nii tähtis, mistõttu on tekst tihtipeale ligipääsetavam.

  • E-õppe jaoks materjalide väljatöötamine on kulukas. Teksti kasutamine seevastu ei nõua nii suurt investeeringut.

Kuidas teksti e-õppes kasutada?

Küsimus, millele e-õppe loojad peavad mõtlema, on: kuidas kasutada teksti nii, et see oleks õppijale vastuvõetavam ja õppimist toetav?


Järgnevalt mõned praktilised soovitused, mida järgida, kui lood e-õppe sisu ja tahad, et tekst rikastaks õppesisu:

  • Kombineeri tekst e-õppes teiste materjali esitamise viisidega. Mõtle, milline õppematerjal on sobiv esitada video, joonise või millegi muu abil ja milline informatsioon peaks jääma tekstina esitanuks. Samas võid tekstina esitatud materjali toetada ka lisatud pildi, joonise või muu sellisega. Kasuta infograafikuid, et muuta tekst kergemini jälgitavaks.

  • Vali sobiv teksti raskusaste. Tee kindlaks, milline on sihtgrupp ja millise keerukusastmega tekst on neile arusaadav. Kui lause on keeruline ja pikk, siis peab lugeja selle juurde mitu korda tagasi tulema. Me tahame küll, et õppija tuleks teksti juurde tagasi aga seda eesmärgiga, et õpitut meelde tuletada, mitte selleks, et tekstist aru saada.

  • Suuna e-õppe osalejaid kasutama märkidega lugemist (marginal notes approach). Paljud programmid (ClickUp, Evernote) lubavad õpilastel tekstiosas teha märkmeid ka juhul, kui loevad otse ekraanilt.

  • Too tekstis välja ainult oluline, mille teadmist õppijalt pärast e-õppe läbimist oodatakse. Väldi pika lisamaterjali esitamist kursuse sees teksti kujul. See võib tõmmata alla muu teksti tähtsuse. Kui tekstina esitatav materjal on kriitilise tähtsusega (näiteks seda materjali küsitakse hiljem testis või eksamil), teeb see teksti lugemise kursuse läbimisel oluliseks ja stimuleerib lugema.

  • Kontrolli, et esitatud tekst on lihtsalt loetav iga seadme puhul. Paljud e-õppe platvormid on kavandatud nii, et need töötavad erinevate seadmetega. Tee kindlaks, et tekst on lihtsalt nähtav nii arvutiekraanilt kui ka väikese telefoni ekraanilt.

  • Kasuta tekstiloomes tehnilise kirjutamise põhimõtteid.


Ekraanilt lugemise teevad lihtsamaks ka mõningad tehnilised soovitused:

  • Kasuta alapealkirju, punktide nummerdusi, märksõnade esile toomist paksus kirjas.

  • Kasuta piisavalt lõike. Hea on järgida, et uus mõte oleks uues lõigus.

  • Vali kirjafont, mida on kerge lugeda. Head fondid on san-serif fondid, näiteks Helvetica, Verdana, Roboto. Tekstid, mida loetakse veebist, on oluline tähele panna ka, et fondid oleks igast seadmest samasugused, selliseid fonte nimetatakse web-safe fontideks ja need on näiteks: Arial (sans-serif), Verdana (sans-serif), Tahoma (sans-serif)

  • Vali sobiv teksti suurus. Kui tekst on liiga väike, siis on selle lugemine raske. Samas kui font on liiga suur, siis mahub seda ühele reale vähe ja pidev ridade vahetamine teeb lugemise konarlikuks.

  • Reasta tekst vasakule. Keskele reastamine jäta pealkirjade jaoks. Rööpjoondamine on ehk dokumenditekstiks hea valik aga ekraanilt halb lugeda.

  • Vali teksti värv selliselt, et see on ekraanilt lihtsalt näha aga ei “karju” silma. Vali tavalisi värve nagu must, valge, hall. Teised värvid jätta logode ja tsitaatide jaoks. Liiga kontrastsed ja liiga palju värve väsitavad silma enne kui jõuad lugema hakatagi.



Tekst oli, on ja jääb. Kuigi õpe veebis toob kaasa hulgaliselt teisi informatsiooni esitamise võimalusi, siis tekstipõhine õpe ei ole kaotanud oma väärtust. Kuna aga teksti lugemine ja sellest arusaamine ekraanide vahendatult toob kaasa mõningaid raskusi, siis e-õppe koostajad peavad hästi järele mõtlema, kuidas ja millist teksti kasutada, et see toetaks veebis õppimist.

78 views

Recent Posts

See All