Mitu korda on sulle öeldud, et õpi teiste vigadest? Mulle on seda öeldud sageli aga ometi on mu elus küll olnud selliseid olukordi, kus pidin ikka ise reha otsa astuma, et mõista ja õppida. Olen alati küll väärtustanud seda kogemust, mida omal nahal asja läbikogemine annab, kuid kuna elu läheb kiiremaks ja otsuseid on vaja rutemini teha, siis otsin alati võimalust teiste vigadest õppida. Ja sestap panin ka selle kirjatüki kirja, et teised võiksid minu kogetust õppida.
Järgnevad õppetunnid võivad sulle huvi pakkuda, kui oled tegemas otsuseid digitaalse õppevara planeerimise ja väljatöötamise osas. Aga enne kui asja juurde lähen, siis täpsustan üle ka, mida mõtlen selles postituses digitaalse õppevara (ka digiõppevara, e-õppevara) all, so õppematerjalide ja õppeülesannete kogum, mis võimaldab õppijal iseseisvalt jõuda õppe-eesmärgini.
Varu aega
E-õppevara väljatöötamine võtab aega. Mõõtsin, et e-õppevara läbimiseks kulub õppijal umbes 3 akadeemilist tundi, kuid selle ettevalmistamine ja väljatöötamine võttis aega umbes 2 nädalat, kusjuures kõik tööpäevad ei mahtunud 8 tunni sisse. Lisaks veel töötunnid, mida kulutasid kaks erinevat ülevaatajat ja toimetajat. Sellega tahan teile kui kolleegidele öelda, et digitaalse õppevara väljatöötamine ei ole ressursside kokkuhoidmiseks ja tuleb tõsiselt kaaluda, millist sisu digiõppevarana välja töötada ja mille osas kaaluda muid võimalusi.
Hoia silme ees eesmärki
Esmalt tahan selgitada, miks on vajalik kogu aeg hoida meeles eesmärki. E-õppevara, mida õppija saab iseseisvalt läbida ja iseseisvalt õppe-eesmärgini jõuda, peab olema piisavalt lakooniline ja konkreetne. On väga suur oht minna teemadega liiga laiali, sest tundub, et kõike on ju vaja õppijal teada ja kõike ta võiks lugeda, uurida. Mida konkreetsem sisu, seda suurem tõenäosus on, et õppija tegelikult ka kogu materjali loeb ja õppeülesanded sooritab. Kui materjali on liiga palju ja see hõlmab paljusid teemasid, siis on suurem tõenäosus, et õppija loobub õppimisest.
Aga kuidas seda eesmärki kogu aeg silmas pidada? Mina kirjutasin paberile suurelt kolm märksõna õppe-eesmärgist ja hoidsin seda lehte kogu aeg silmade ees, kui materjali koostasin ja hiljem üle vaatasin. Muide, selline lähenemine on aidanud mind väga tihti ka blogipostituste kirjutamisel, et hoida fookus paigal.
Kasuta malle
Digitaalse õppevara väljatöötamine kätkeb endas ka kujunduste, värvide, fontide jne valikuid ning tihtipeale on võimalusi valikuteks nii palju, et suur osa väljatöötamise ajast võib kuluda nende valikute tegemiseks. Lisaks kulutatud tundidele, mida sa kunagi tagasi ei saa, tekitab otsuste tegemine stressi. Tõepoolest, kui mul on valida 16 777 216 värvitooni vahelt, siis ängi ei tekita valitud värvi leidmine, vaid kõik need ülejäänud üle 16 miljoni tooni, mida ma ei valinud. Aga hea uudis on see, et enamasti on olemas mallid, mida digitaalse õppevara väljatöötamisel kasutada ja mida oma soovide järgi siis muuta. Ja muidugi, kui on vajalik kasutada organisatsiooni stiiliraamatus sätestatud fonte ja värve, siis saab ka malle vastavalt kohandada. Lisaks on tavaliselt väljatöötatud mallid juba disainitud aitama õppedisainerit tuletades meelde lisada sissejuhatus peatükki, näitab kuhu sobib enesekontrollitest ning kui pikk peaks olema kokkuvõte.
Lase kogu e-kursus üle vaadata
Ma ise lugesin kogu materjali üle mitmeid kordi ja olin täiesti kindel, et ühtegi kirja- ja näpuviga ei ole. Ja siis saatsin ülevaatamiseks kolleegile, kes vastas mulle pooleteise lehekülje ulatuses ettepanekutega parandamiseks ja muutmiseks. Jah, selles nimekirjas olid muidugi ka kirja- ja näpuvead, mida minu silmad enam lihtsalt ei näinud, kuid täiendavalt ka ettepanekud sõnastuse, lauseehituse, terminoloogia osas. Inimene, kes ei ole sinu e-õppevara sisuga kursis, on väga suureks abiks ülevaatamisel, sest annab just sellist tagasisidet, mida kogevad digiõppevara läbijad.
Kasuta häid vahendeid
Seda kirjatükki planeerides ma küll ei pidanud oluliseks tarkvara ja vahendite osas kirjutada, kuid protsessile tagasi vaadates tundub vahendite valik nii oluline, et siiski peatun ka sellel. Interaktiivse sisuloomise vahendid (Authoring Tools) võimaldavad luua iseseisvaks õppimiseks sobilikku digitaalset õppevara ja seda avaldada kas e-õppekeskkonnas või iseseisvana. Erinevaid vahendeid on hästi palju ja nende kasutamisemugavus on erinev. Mõned on sama lihtsad kui Wordis dokumendi loomine, mõni sama keeruline kui professionaalne graafilise kujunduse tarkvara.
Oma lemmikvahendi leidmine on nagu à la carte toidu tellimine– sa ei saa küll oma eelistusi kellelegi teisele peale suruda. Kuid kirjutan siia mõningad märksõnad, mida taolise tarkvara valimisel tähele panna.
Mina pidasin kõige olulisemaks näitajaks seda, et vahendiga oleks võimalik luua õppevara, mida on mugav õppijal kasutada olenemata seadmest ehk siis et väljund oleks reageeriv ekraanisuurusele. Teine oluline argument oli, et digivahend oleks nii laialt kasutatav õppedisainerite hulgas, et probleemide korral on mul olemas kasutajaskond, kes oskavad mind aidata. Et vähendada ajakulu ja kuna ma tean, et minu visuaalse kommunikatsioonioskus on üsna nõrk, siis pidasin tähtsaks ka paljude mallide olemasolu ja võimalust neid kasutada. Ja viimaseks on oluline teada ka, millist riistvara ja operatsioonisüsteemi tarkvara arendaja soovitab kasutada. See on tähtis, sest kuigi jah võib olla nii, et mõni vahend töötab nii PC arvutitel kui ka MAC omadel, siis on ta enamasti ühe opsüsteemiga oluliselt mugavam kasutada.
Digiõppevara väljatöötamine on ajakulukas, kuid õigete vahendite ja meetoditega on täiesti tehtav. Tahad näha, kuidas meil õnnestus digiõppevara loomisel? Täiesti tasuta on Diginobe lehel meie kõige uuem digitaalne õppevara „Täiskasvanud õppija e-õppes“. Oled väga teretulnud seda kasutama!
Comments