Mis on õppija teekond? See on teekond, mille õppija peab läbima, alates õppimisvajaduse tuvastamisest kuni õpitu rakendamiseni. Kogemus hõlmab kõiki hetki, mida õppija kogeb, olgu see siis isiklikult, veebis või mis tahes olukorras, kus ta suhestub otseselt õppekeskkonnaga ja õpperessurssidega. Teades, milline on õppija teekond, oskad paremini õpet planeerida, kasutada vajalikke vahendeid ja viise õppija toetamiseks.
Õppija teekonna või kogemuste kaardistamine tähendab, et koolituse kavandamisel keskendume täielikult õppija kogemusele. See omakorda võimaldab meil luua õpikogemuse, mis on tähenduslik ja väärtuslik. Ning selle tulemuseks on lisaks eesmärgipärasele ka positiivne ja toetav õpikogemus.
Õppija teekonna kaardistamise eesmärgiks on mõista, millised on õppija kokkupuutepunktid kõigega, mis võivad mõjutada tema õppimise kogemust. Need algavad õppimisvõimaluse teadvustamisega, jätkuvad otseste õppimistegevustega ja lõppevad õppimise tulemuslikkusele hinnangu andmisega reaalsetes elulistes olukordades.
Toome siia ühe näite. Õppimisvõimaluste teadvustamine tähendab, et õppija mõistab, et tal on mingis osas vaja ennast arendada. Täiskasvanud inimene leiab endale sobilikud õppimisvõimalused, enamasti otsitakse infot Google'st (juba esimene kokkupuutepunkt!), kolleegidelt, sõpradelt. Õppimiskogemus jätkub konkreetse organisatsiooniga kontakteerumise ja õppesse registreerumisega. Tavapäraselt saab nüüd õppija ligipääsu õppele, kas siis e-õppele või antakse talle teada, kus toimub klassiõpe. Ja õppimine võib alata! Kas sa märkasid selles kirjelduses, mitu kokkupuutepunkti on õppijal enne kui ta reaalsesse klassi või virtuaalsele koolitusele jõuab? Päris mitu! Ja see kõik on juba mõjutanud õppija kogemust. Just seetõttu on väga tähtis mõista, millist teekonda õppija kogeb, et talle parimal viisil toeks olla.
Õppimisprotsessi kaardistatakse kolmest perspektiivist:
Mida teeb õppija enne koolitusele tulemist?
Mida teeb õppija koolituse ajal?
Mida teeb õppija pärast koolitusel osalemist?
Valupunktid ehk negatiivsed kokkupuutepunktid aitavad mõista, mille osas on vaja arendada. Teadmised sellest, mis põhjustavad positiivseid kokkupuutepunkte, saab rakendada teistes olukordades.
Kuidas õppija teekonda kaardistada?
Õppija teekonna kaardistamine algab sellega, et pannakse kirja kõik kokkupuutepunktid alates õpivajaduse teadvustamisest. Kui kõik kokkupuutepunktid on kirja pandud, siis hinnatakse kokkupuutepunktide positiivset või negatiivset mõju õpikogemusele. Paljudel juhtudel koolitajad juba teavad, millega õppijad hätta jäävad või mille osas on tagasiside olnud positiivne. Juhul, kui ei osata hinnata positiivset või negatiivset mõju, siis viiakse läbi uuring, et mõista, kas ja mil määral mingi kokkupuutepunkt on negatiivne või positiivne.
Õppija teekonna kaardistamiseks on väga head vahendid Whimsical või Milanote. Neid vahendeid on hea kasutada, kui teekonna kaardistamine toimub meeskonnana. Koosloome digivahendid võimaldavad panustada kaardistusprotsessi koheselt olenemata ajast ja kohast.
Kuid väga hästi toimib õppija teekonna kaardistamine ka märkmepaberite abil. Järgnevas näites on just sellist olukorda imiteeritud. Siin on üks võimalik õppija teekond, mis kirjeldab olukorda, kui õppija osaleb iseseisvalt läbitavas e-õppes. Uuri skeemi ja saad ka kasutada seda, et hinnata enda koolituste puhul samasid aspekte lohistades kleepmärkepaberid skaalal positiivne-keskmine-negatiivne.
Kokkuvõte
Kui sa tead, milline on õppija teekond, oskad paremini õpet planeerida ja kasutada vajalikke vahendeid õppija toetamiseks. Õppija teekonna mõistmine aitab sul olla empaatilisem ja ennetada võimalikke kitsaskohtasid. Probleemide tuvastamisel saad nendega koheselt tegeleda. Samas kui positiivsete kogemuste ülekandmine teistesse praktikatesse aitab arendada teisi koolitusi või õppesündmusi.