
Kättesaadavaid digivahendeid on väga palju. Selleks, et mõista, kas konkreetne digivahend reaalselt õppetöös rakendatav on, läheb palju aega ja energiat. Seetõttu oleme sõnastanud kuus tingimust, mis sind aitavad, kui kaalud, millist digivahendit kasutada.
Ligipääsetavus ja keel
1. Kuidas digivahendile ligi pääseb? Kas eeldab mingit konkreetset platvormi? Kas digivahendi kasutamiseks on õppijal vaja luua konto? Sisesta nimi vms?
Eelista alati brauseripõhiseid vahendi. Äpid on küll mugavad, kuid ei pruugi olla kõikidele õppijatele kättesaadavad.
On hea, kui kasutad digivahendeid, kus õppija ei pea kontot looma. Siin on muidugi erandeid, näiteks, kui tegemist on digivahendi kasutamisega, mille puhul on õppija autentimine oluline – õppehaldussüsteemid, testimine vms, siis see kriteerium ei päde.
Ava siit mõned digivahendid, mida on lihtne kasutada ja kontoloomine ei ole vajalik
Tekstiloome ja jagamine: Context
Koosloome virtuaalne tahvel: WebWhiteboard
Küsitluste vahend: PollMaker
2. Millises keeles on digivahendi kasutajaliides? Kas kasutajaliides on õppijale mõistetav?
Ligipääsetavust mõjutab ka digivahendi keel. Kuigi sisu saad sa luua sobilikus keeles, siis võib tekkida ligipääsupiiranguid digivahendi kasutajaliidese keel. Kui võimalik, siis eelista digivahendeid, mille puhul on võimalik kasutajal valida endale sobilik kasutajaliidese keel. Kui seda võimalust ei ole ja kindlasti on digivahendi kasutamine vajalik, siis aita õppijat kasutama Google automaatset brauseritõlkimist. See ei ole küll kõige korrektsem tõlge, kuid ajab asja ära.
Hind ja prooviperiood
3. Mis on digivahendi kasutamise hind? Kas "tasuta" on ikka tasuta?
Digivahendi valikul on kindlasti vaja arvestada ka vahendi kasutamise maksumusega. Palju vahendeid on meil küll nii-öelda tasuta, kuid reaalsus on, et see „tasu“ on makstud näiteks reklaamiostjate poolt. Ehk siis kasutajale näidatakse reklaami. Teine mudel tasu saamiseks on see, et „valuutana“ kasutatakse hoopis kasutaja andmeid ehk siis tasuta konto loomisel oleme me nõus sellega, et meie andmeid kasutatakse mingil otstarbel – enamasti jällegi reklaami tegemiseks.
Digivahendid ei ilmu üleöö ja iseenesest, nende taga on kellegi töö ja vaev. Need inimesed soovivad ka oma töö eest õiglast tasu. Kuna õpetav inimene kasutab digivahendit oma töös – nagu pabertahvlit või markereid, siis on elementaarne, et need töövahendid me ostame endale või meile ostetakse. Ja kuigi me toimetame hariduses, ei tähenda see seda, et näiteks Büroomaailmast ma saan endale töövahendid tasuta küsida.
Kuna me kasutame digivahendit töös õppijatega, siis teatud mõttes me võtame ka vastutuse vahendi turvalise enda peale. Seetõttu on meil väga tähtis jälgida, et õppijate andmed oleks kaitstud ja turvalised. Kui tahame kasutada digivahendit, mis oleks turvaline, siis turvalisuse eest peab maksma. Ehk kokkuvõtvalt – digivahend on töövahend õppeprotsessis ning on eetiline ja elementaarne ka töövahendite eest tasuda.
4. Millistel tingimustel on võimalik digivahendit proovida?
Enamasti on digivahendite tasu mõttes meile kättesaadavad ja seotud tellimusega ehk siis saad aastase ligipääsu vahendile makstes mingi summa. Erinevatel vahenditel võib olla hinnastamise mudel erinev, kuid aastane tellimus on kõige levinum. Selleks, et millessegi investeerida, on oluline, et oleks täielik arusaam vahendi võimalustest ja piirangutest ning kas see vahend on tõesti see, mida ma saad oma õppes kasutada. Seetõttu pakuvad enamus digivahendite loojad võimalusi kasutada vahendit prooviperioodil tasuta või siis kasutada vahendi limiteeritud funktsioone tasuta. See võimalus ongi loodud selleks, et prooviperioodi lõpuks peaks olema piisav info selle kohta, kas see digivahend on midagi, mida oma õppetöös kasutada.
Kooskõla teiste digilahendustega ja õppija senised kogemused
5. Kuidas toimib digivahend koostöös teiste haridustehnoloogiliste vahenditega?
Alati on hea eelistada digivahendeid, mis on heas kooskõlas teiste vahenditega. Ehk siis näiteks, kui kasutad õppetöös laialdaselt Google teenuseid, siis otsi esmalt digivahendit Google perekonnast. Sarnaselt on olemas Microsoftil palju kooskõlas digivahendeid, mida õppetöös kasutada.
6. Milliste digivahenditega on õppijad juba tuttavad?
Kindlasti arvesta, milliseid digivahendeid sinu õppijad juba kasutavad või on kasutanud. Eelista alati seda, millega õppijad on tuttavad ja tunnevad ennast kindlalt. Näiteks, kui on valida MS Teams ja Zoom ja tead, et õppijad on osalenud Teamsi koosolekutel, siis uuri, kas saad ka oma koolituse teha selles keskkonnas. Õppijad saavad keskenduda sisule ja mitte digivahendi kasutamisele, kui vahend on neile tuttav.
Organisatsioonides on hea teha kokkuleppeid, milliseid digivahendeid kasutatakse, et nii personalil kui ka õppijatel oleks võimalik keskenduda õppesisule. Sel juhul ei teki ka segadust, kus ühe õppegrupiga tegelevad mitu õpetavat inimest, kes kõik kasutavad väga erinevaid digivahendeid.
Digivahendi kasutamiselevõtu esimeseks tingimuseks on, et see on kooskõlas õppe-eesmärgiga ja toetab õppimist või õpetamist. Ja alles seejärel on hea uurida, milline on ligipääsetavus, kasutajaliidese keel, hind, prooviperioodi olemasolu, milline on kooskõla olemasolevate õpisüsteemidega ning õppija eelnev kogemus vahendiga. Need kriteeriumid lihtsustavad otsustamist, millise digivahendi uurimisse aega ja energiat investeerida.
Comments