Kas sina oled ka üks nendest, kes tunneb, et ekraanide vahendatud õppimine või koosolekutel osalemine koledasti väsitab? Tunned, et tööpäeva õhtuks oled kui tühjaks pigistatud sidrun? Oled rohkem väsinud kui pärast „tavalist“ töö- või koolituspäeva?
Diginobe teadvusse jõudis ekraaniäng ehk Zoom fatigue sellel kevadel, kui hakkasime uurima, mis põhjusel veebiseminarid ja veebikoosolekud väsitavad oluliselt rohkem kui klassis toimuvad koolitused. Ja saigi selgeks, et tõepoolest selline efekt veebiseminaridel ja videokoosolekutel halva kõrvalnähuna on täiesti olemas ja väga reaalne. Ja kuigi päris palju räägitakse just Zoom fatiguest, siis ei ole see nähtus seotud ainult Zoomi vahendiga vaid kõikide veebiseminaride ja videokoosolekute vahenditega.
Ekraaniäng on suur väsimus ja roidumus pärast veebiseminari või -koosolekut. Mõnikord kaasneb väsimusele ka kuivad silmad, peavalu, sundasendist tulenevad lihaspinged, mis seda olukorda veelgi keerulisemaks teevad.
Ekraaniängi põhjus
Silmast-silma suhtlemisel täiendab sõnalist kommunikatsiooni mitteverbaalne suhtlemine – käte-jalgade- ja kehaasend, žestid jne. Veebipõhiste kohtumiste puhul me seda informatsiooni ei saa, kuid meie aju ei lepi tekkinud olukorraga ja püüab „täita lüngad“, seetõttu tegeleb aju lisaks esitluse jälgimisele ka muude ülesannetega. Seetõttu, et tajume informatsiooni osaliselt, peame oluliselt rohkem pingutama, et fokuseerida tähelepanu esinejale ja tema sõnumile.
Veebiseminaril ja videokoosolekul on tihtipeale palju osalejaid, kellel videopilt on sisse lülitatud. See on väga hea võimalus näha oma õppijaid, kaasõppijaid, kolleege, kuid kõikide nende liikuvate pisipiltide jälgimine on jällegi üks põhjus, miks me väsime kiiremini. Perifeerse nägemise tõttu saame rohkelt informatsiooni, millega aju peab toime tulema.
Lisaks on ekraaniängil oma osa tehnoloogial endal. Nimelt, kui peame vaatama ja pingsalt kuulama ebakvaliteetset pilti ja heli, siis väsime oluliselt kiiremini. Uduseid videod, mida põhjustab halva kvaliteediga veebikaamera, kehv valgustus või vilets internetiühendus püüab meie aju „lihvida“, mistõttu jällegi, ta vaesekene, peab tegelema lisaülesannetega. Sama asi on ka heli puhul. Liigne müra ja halva kvaliteediga mikrofon ei pruugi olla probleemiks, kui peame seda heli kuulama viis minutit. Kuid tavapäraselt on koolitajate/õppejõudude esitlused pikemad, mistõttu kuulaja väsib väga kiiresti ja seda just halva heli tõttu.
Ekraaniängist vabaks!
Mida siis teha? Esmalt vaatame, mida saame osalejana teha, et me ei kogeks ekraaniängi nii tõsiselt. Järgnevalt mõned soovitused veebiseminari või videokoosoleku ajal osalejale:
Ära püüa veebiseminari/videokoosoleku ajal teha midagi muud. Kui sa tegeled muu asjaga, siis annad ajule veelgi suurema koormuse. Kontsentreeru ainult esinejale ja esitlusele.
Veebipõhise kohumise ajal tee pause, vaata aknast välja, keskendu ainult kuulamisele.
Tee märkmed paberile või märkmikusse, siis saavad silmad ekraanist puhkust.
Veebiseminari keskkonnas kasuta speaker view (Rääkija vaade) võimalust.
Planeeri oma päevakavva vähemalt paar ekraanivaba (sh TV ja tahvelarvuti/nutitelefon) tundi, et lasta ajul ja silmadel puhata.
Ka koolitaja või videokoosoleku läbiviija saab midagi omalt poolt teha, et osalejad kogeks väiksemat ekraaniängi:
Hoia veebiseminar võimalikult lühikene, kasuta osalejate aega võimalikult tõhusalt.
Kui esitad küsimuse, millele palud vastata ekraanil valikute vahel valides või jutunurka kirjutades, siis lase infol osalejateni jõuda. Ehk anna osalejatele aega vastamiseks ja vastamise ajal ole täitsa vait ning luba osalejatel keskenduda ainult vastuse formuleerimisele.
Kasuta väiksemaid rühmi. Väiksematesse rühmadesse liikumine veebiseminaril või videokoosoleku ajal võimaldab õppijal fokuseerida oma tähelepanu väiksemale grupile.
Anna õppijatel võimalus luua koostöös õppesisu. Kasuta veebiseminari vahendi sees olevat valget tahvlit või näiteks Stormboardi. Need vahendid võimaldavad õppijal keskenduda sisuloomele ja fokuseerida oma tähelepanu ühele asjale.
Luba osalejatel oma video välja lülitada. Näiteks lepi kokku, et kõik osalejad lülitavad viieks minutiks oma videopildi välja ja seejärel lülitavad jälle need sisse.
Pööra tähelepanu sinu seadmest väljuva heli ja video kvaliteedile. Kui video on udune ja heli taustaks kõrvaline hääl, siis lühiaegselt see ei pruugi olla oluline, kuid pikaajaliselt on see ekraaniängi soodustav.
Kuigi neid nõuandeid jälgides koged kindlasti vähemat ekraaniängi, siis alati enne veebiseminari või videokoosoleku planeerimist küsi endalt, kas tõesti on ekraanide vahendatud sündmus asjakohane. Võib olla on võimalik teema kohta teha videoloeng või videokoosoleku asemel võtta telefon ja helistada?
Ekraaniäng on päris tõsine asi ja laialdane arvutikasutamine toob endaga kaasa ka muid terviseprobleeme. Tehnoloogia kasutamisel on eluline, et ergonoomika oleks samuti tähelepanu all. On tähtis, et nii osalejad kui ka läbiviijad mõtlevad, kuidas oma keha, silmi ja aju hoida. Olgem siis kõik vastutustundlikud ja teadlikud tehnoloogia kasutajad, et nendest vahenditest oleks ikka kasu ja mitte kunagi kahju.