top of page
Search
Writer's picturediginobe

Kuidas digivahendites orienteeruda?

Tehnoloogia kasutamine õppetöös ei ole eesmärgiks omaette vaid iga vahendi kasutamine peaks toetama õppijat. Digivahendite liigitamine aitab koolitajal teha paremaid valikuid, et kasutada tehnoloogilisi vahendeid eesmärgipäraselt.



Kõige lihtsam on õppimist toetava digivahendite liigitus lähtuvalt õppe- ja õpitegevustest:

  • esitluste läbiviimise vahendid;

  • veebiseminaride vahendid;

  • suhtlemist toetavad vahendid;

  • koostöövahendid;

  • sisuloomise vahendid;

  • hindamise ja tagasisidestamise vahendid;

  • personaalsete õpikeskkondade vahendid;

  • õppevara vahendid.


Esitluste läbiviimise vahendid

Tuleb eristada esitluse koostamise ja läbiviimise vahendeid. Koostamise vahendid on näiteks PowerPoint. Läbiviimise vahendid võimaldavad õppijat kaasata esitluste läbiviimisse küsitluste kaudu. Eelmises blogipostituses käsitlesime Zeetingsist täpsemalt. Lisaks sellele on hea vahend ka Glisser. Esitluse läbiviimise vahendeid on palju, kuid kõikidel on omad erinevused just küsimuste tüüpide osas. Enamus vahenditel on valikvastustega küsimused, lühivastusega küsimused. Aga kui on vajalik, et saaks kasutada ka pildil märkimise küsimusi või sõnapilve, siis peab uurima, kas konkreetne digivahend seda võimaldab.


Enamus vahenditest on tasuta kasutatavad, kuid näiteks suuremat gruppide puhul on vajalik osta litsents – ka see on oluline kontrollida, millised on tasuta kasutamise tingimused.


Konverentsi ja veebiseminaride vahendid

Võimaldavad läbi viia veebiseminare. Üks hea vahend veebiseminari läbiviimiseks on Zoom.

Veebiseminaride vahendite puhul on oluline jälgida, millised on võimalused õppija kaasamiseks ja millistel tingimustel õppija saab osa võtta.

  • kas on olemas sisseehitatud küsitluste süsteem;

  • kas on võimalik anda esitluse järjekord üle õppijale;

  • kas on võimalik veebiseimar salvestada;

  • kus ja kuidas veebiseminari salvestus salvestatakse ja milline on selle jagamise võimalus;

  • kas kasutaja peab tegema endale konto, kui soovib osaleda või piisab sellest, et omab linki ja sisestab oma nime.

Veebiseminari salvestamine on väga oluline, sest see muutub eraldi uueks õppematerjaliks, mida õppija saab järele vadata või uue õppegrupi puhul kasutada eraldi õppematerjalina.

Ka veebiseminaride puhul peaks kindlasti üle kontrollima, millised on tasuta kasutamise tingimused.


Suhtlemist toetavad vahendid

Võimaldavad sünkroonset ja asünkroonset suhtlemit. Konkreetsetest vahenditest näiteks Slack.

Suhtlemist on oluline toetada eelkõige siis, kui õppetöö on täielikult või osaliselt e-õppes. Mille järgi valida vahendit? Kindlasti peaks vaatama, millised on õppetööd toetavad võimalused:

  • failide jagamine;

  • failide ja sõnumite salvestamine või kinnitamine;

  • otsing sõnumitest.


Koostöövahendid

Siia alla kuuluvad kõiksugused koostööd võimaldavad vahendid, sh kooskirjutamisevahendid, veebitahvel, mõiste- ja ideekaardid jne. Vahenditest soovitame kaaluda Dropbox Paper, mis on hea kooskirjutamiseks. MindMeister on väga hea vahend mõistekaartide koostöös loomiseks.


Koostöövahendi valikul on aluseks, kas õppija peab tegema kasutajakonto ja kui keeruline see on. Dropbox Paperi kasutamiseks sobib Dropboxi konto, mis paljudel on täna juba olemas. On olemas kooskirjutamise vahend, mis ei eelda õppijalt sisse logimist ega konto loomist – WriteURL, vahend on tagasihoidlike võimalustega, kuid kui eesmärgiks on teksti kooskirjutamine ilma et peaks looma kasutajakonto, siis on see hea vahend!

Vahendi valikul peaks ka hindama, kui keeruline on vaheni kasutamine, võib-olla on vaja teha väikene ülevaade, et õppijat toetada. Näiteks mõiste- ja ideekaartide vahendite puhul võib juhtuda, et õppija ei saa kohe ise aru, kuidas uusi ühendusi ja harusid luua. Sel juhul tavaliselt piisab, et koolitaja korra need võimalused ette näitab, et õppija ennast kindlamini tunneks.


Sisuloomise vahendid

Siia alla kuuluvad vahendid, mis võimaldavad nii koolitajal kui ka õppijal endal luua õppevara. Kõige tavapärasemad on PowerPoint ja Word, kuid tasub kindlasti uurida lisaks vabavaralisi vahendeid, mis võimaldavad pilkupüüdvaid dokumente luua. Näiteks Canva't oleme kasutanud PowerPointi asemele, et koostada ilusaid ja mõjusaid esitlusi.


Lisaks oleme pakkunud õppijatele vahendi kasutamist, et iseseisva tööna koostada dokumendi või infograafika. Canva eelis on, et sellel on väga palju tasuta kasutatavaid malle, mida saab lihtsalt muuta. Lisaks on Canva väga paljude muude võimalustega, seda saab hästi kasutada erinevate turundusmaterjalide disainimiseks jne.


Hindamise ja tagasisidestamise vahendid

Siia perekonda kuuluvad kindlasti küsitluste läbiviimise vahendid. Koolitajale on juba tuttav Google Forms, kuid sellele vahendile on alternatiive, mis on väga lihtsad ja head kasutada. Näiteks Typeform on küsimustike loomise vahend.


Lisaks ilusale disainile ja sellele, et õppijal on seda väga mugav täita nii arvutiekraanilt kui ka mobiililt, on selle vahendi eripäraks see, et saab kasutada muutujaid, mis tähendab, et järgmiste küsimuste koostamisel saab kasutada vastaja poolt vastatud eelnevaid vastuseid. See võimaldab küsimustiku teha personaalsemaks, lisaks võimaldab see õppijalt täpsemaid vastuseid saada.


Personaalse õpikeskkonna vahendid, blogid

Siia alla kuuluvad digivahendid ja keskkonnad, kus õppijatel on võimalik ise oma õppimist organiseerida. Näiteks vahendid märkmete koostamiseks ja haldamiseks– Simplenotes ja Google Keep, tööde organiseerimiseks Trello. Ilusa blogi saab väga lihtsalt koostada Wix-ga.


Õppevara keskkonnad

Nende vahendite hulka kuuluvad Youtube, Vimeo ja mitmed podcastide keskkonnad. Vahendite valikul tulebvaadata, milline on õppijate ligipääs, st, et kas eeldatakse kasutajakontot või pääseb videot vaatama, saadet kuulama ka ilma kontota.


Kuigi õppevarana kasutatavat sisu on Youtubes ja ka erinevates taskuhäälingute keskkondades palju, tuleks siiski meeles pidada, et eestikeelset sisu on üsna vähe.


Kokkuvõtteks võib öelda, et digivahendite valikul tuleb läbi mõelda, mis on selle konkreetse õpitegevuse eesmärgiks või tulemiks, mida soovitakse selle tegevusega saavutada ja sellest lähtuvalt teha valik. Alati tuleb mõelda (õpi)eesmärgile. Valiku tegemisel aitavad koolitajat digivahendite liigitus, et selles kirjus maailmas paremini orienteeruda.


Siit leiad veel hulgaliselt vahendeid, mida õppetöös kasutada!

343 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page