Tõenäoliselt on paljud meist kokku puutunud tehnilise kirjutamisega (Technical Writing). Mõned ehk isegi olnud tehnilise kirjutise looja teadmata sellise kirjutusstiili olemasolust.
Tehniline kirjutamine ei ole uus mõiste. See on olnud kasutusel juba mitmekümneid aastaid. Tänapäeval on kasutusel ka mõiste tehniline info edastamine (Technical Communication), kuna üha rohkem antakse infot edasi kirjutamise kõrval ka teisi meediavorme kasutades nagu näiteks joonised, videoklipid jne.
Kui oled mööblitükki kokku pannes samm sammult järginud sellega kaasas olevat juhendit või kirjutanud oma töötajatele eeskirja, kuidas koopiamasina tahmakassetti vahetada, siis tead, millest jutt on.
Tehnilise kirjutamise näiteid:
ekraanilt loetavad õppe- ja juhendmaterjalid;
õpijuhised;
e-õppe keskkonna kasutamisjuhendid;
uue töötaja meelespead;
töötajate tööülesannete kirjeldused;
juhendid, kuidas uuendada mobiiltelefoni tarkvara.
Tehniline kirjutamine on väga laia kasutusalaga. Organisatsioonid mis tegelevad tarkvara, riistvara, masinatöötluse, mehaanika, finants jms valdkondadega, puutuvad kõik kokku tehnilise kirjutamisega. Iga toode vajab tutvustust, kasutamisjuhendit, probleemide lahendamise juhtnööre jne. E-õppe valdkonnas kasutatakse tehnilist kirjutamist ekraanilt loetavate juhend- ja õppematerjalide koostamisel.
Tehniline kirjutamine hõlmab endas eksperdi, toote looja poolt edastatud teksti või muul kujul informatsiooni, mis oma olemuselt on keeruline ja tehniline, ümberkirjutamist selliselt, et lugeja sellest kiiresti ja üheselt aru saab.
Tehnilise kirjutamise eesmärk on teha informatsioon lugejale võimalikult selgelt ja lihtsalt arusaadavaks. See erineb ilukirjandusest, kus teksti eesmärk on lugeja meelelahutus ja toetub kirjutaja loovusele. Samuti ei ole see kirjastiil ka äristiil, mille eesmärk tihtipeale on mingi konkreetse sihi saavutamine.
Tehniline kirjutamine on lugejale suunatud. Tehnilise kirjutise lugejaks on lõppkasutaja - õppija, klient, toote kasutaja, ülesande täideviija jne. Sõnavara valitakse vastavalt sihtgrupile ja teksti ei koormata üle rohkete tehniliste detailidega.
Ka õppematerjalide loojad kasutavad tehnilist kirjutamist, sest nende eesmärk on õpitav materjal lugejale lihtsalt ja kiiresti omandatavaks teha. Eriti tähtis on see täiskasvanust õppijate jaoks, sest funktsionaalne lugemisoskus on nende hulgas on suuresti varieeruvad.
Tihti on tehnilise kirjutise lugejaks inimene, kellele on seal toodud info kriitilise vajadusega. Õpijuhist või kasutusjuhendeid ei loeta lugemisnaudingu pärast, vaid selle pärast, et see on lugeja eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seega on tehniline kirjutise materjal suunatud lihtsusele ja kasulikkusele ning mitte materjali küllusele, mis võib lugejat hoopis väsitada ja segadusse ajada.
Sama põhimõte kehtib ka õppematerjalide kohta. Õppematerjalid, mis järgivad tehnilise kirjutamise eeskirju on ladusad, tabavad ja üheselt mõistetavad. Selliste materjalide lugejatel on peale lugemist oluliselt vähem ebaselgusest tingitud probleeme ja küsimusi.
E-õppes kasutatakse tehnilist kirjutamist igasuguste juhend- ja õppematerjalide koostamisel. Seejuures peab meeles hoidma tehnilise kirjutamise põhimõtteid, et ekraanipoolt vahendatud juhendamine oleks võimalikult täpne ja üheselt mõistetav.
Postitus avaldatud EPALE keskkonnas.