Mis vahe on e-õppel ja eriolukorras distantsilt õpetamisel? Esimene toetab õppeprotsessis õppijat ja teisega peavad tänases olukorras kõik koolitajad, õpetajad ja õppejõud tegelema olenemata nende valmisolekust kavandada ja ellu viia õppimist toetavaid tegevusi e-õppes või tehnoloogia abil.
Õppeprotsessi, mille eesmärgiks on esile kutsuda muutust õppija senistes teadmistes ja oskustes, saab väga edukalt ja tulemuslikult ka e-õppe tingimustes läbi viia. Eeldus selleks on siiski e-õppest tulenevate piirangute ja võimalustega arvestamine õppeprotsessi planeerimisel ja elluviimisel. Selles blogipostituses vaatame, kuidas planeerida e-õppes õppeprotsessi nii, et selle tulemuseks on õppija õppimist toetav õpe.
Miks e-õppe kavandamine on oluline?
Igasugune eesmärgipärane tegevus on kavandatud, sama kehtib ka e-õppe puhul. E-õpe eeldab õppijalt enam enesejuhtimist, ja et õppijat toetada, on oluline e-õppes läbi mõelda kogu õpetamise protsess ja õppija õpikogemus.
Virtuaalsetes õppekeskkondades õppimine ei ole sama, mis õpe klassis: õppija on enamasti üksi, puudub grupi toetus; õppija digioskamatus võib saada takistuseks. Ja selle kõige tulemuseks võib õppija kiiresti loobuda õppimisest. Nendest põhjustest tulenevalt ei saa me e-õpet kavandada samadel põhimõtetel, mis klassiõppe puhul kehtivad.
E-õppe kavandamine on suuremahuline töö. Selleks, et arvestada iga nüansiga õppija õpikogemusest, on vaja uurida nii õppe-eesmärke, sihtrühma, tehnoloogia lubavusi. Väljatöötamise etapis kulub palju töötunde, et koostada selline õpikeskkond, mis toetab just seda õppijat. Rakendamise ja hindamise juures on oluline märgata ja analüüsida igat detaili, et õppeprotsessi veelgi paremaks muuta. Vaatlemegi järgnevalt mõningaid samme kogu selles protsessis ja küsimusi, millele vastuseid otsida.
Uuri
Esimene etapp tulemusliku e-õppe kavandamise juures on uurida, mis on see probleem, mida lahendatakse e-õppega:
Millist olukorda soovitakse muuta?
Millist probleemi soovitakse e-õppega lahendada?
Miks just veebipõhine õpe on parim lahendus?
Järgnevalt on oluline aru saada, millise sihtrühmaga on õppijate näol tegemist:
Mis on selle sihtgrupi jaoks oluline?
Mida sihtgrupp juba teab planeeritava õppe valdkonnast?
Millised on nende digioskused?
Millist valdkonnaga seotud kõnekeelt nad kasutavad?
Planeeri
Järgmiseks etapiks on planeerimine. Selles etapis sõnastatakse õpiväljundid, planeeritakse hindamine ja õppesisu:
Mida õppija peab suutma e-õppe lõpetades? Ehk õpiväljundid.
Kuidas õppija saab seda suutlikkust tõendada? Ehk hindamine.
Mida on õppijal vaja selleks, et ta edukalt suudaks oma suutlikkust tõendada? Ehk õppesisu.
Ka e-õppe kavandamisel on oluline lähtuda omandamise loogikast: häälestumine ja eelneva õpitu meeldetuletamine; uue informatsiooni käsitlemine, reflekteerimine ja praktiseerimine. Planeeri kõikide nende tegevuste juurde tegevusi ja sisu.
E-kursuse sisu struktuuri loomisel on hea lähtuda korduvuse printsiibist. See tähendab võimalusel disainida e-kursus nii, et kas nädala või teemade lõikes õppija õpiteekond on sarnane. Näiteks kui jaotad oma e-õppe kursuse sisu neljaks mooduliks, siis iga moodul on üles ehitatud sarnase struktuuriga: sissejuhatus ja eelneva meelde tuletamine; õppesisu ja -tegevused; hindamistegevused ja refleksioon.
Planeerimise etapis kavandatakse ka kasutatav e-õppe tehnoloogia:
Milliseid e-õppe tehnoloogiaid õppijad juba kasutavad, kas need oleks midagi sellist, mida ma saaks ka kasutada?
Kui keeruline on kasutusele võetav e-õppe tehnoloogia, kas õppijatel võtab palju aega selle selgeks saamine? Kas e-õppe tehnoloogia õppimise maht on proportsioonis õppe sisuga?
Kasuta õppimist toetavaid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt. Näiteks, kui sinu eesmärgiks on ainult mingi teema käsitlemine, siis kasuta videoloengute salvestamise vahendeid. Veebiseminar, kus kõik osalejaid on samal ajal samas virtuaalses ruumis, kasuta arutelude jaoks.
Ka erinevate tehnoloogiate hulk e-õppes ei tohiks olla liiga suur. Kasuta juba õppijale tuttavaid tehnoloogiaid mitu korda ja loominguliselt. Kui märkad, et e-õppe tehnoloogiaga hakkamasaamine võtab õppijalt oluliselt rohkem energiat ja tähelepanu kui õppesisuga tegelemine, siis kaalu, kas pead just seda tehnoloogiat kasutama.
Planeeri e-õppesse ka õpioskuste toetamine (infohaldamise oskus, koostööoskus, suhtlemisoskus, digioskus).
Koosta
Pärast kavandamist on võimalus ülaltoodud küsimuste vastused e-õppe sisuks vormistada. Väljatöötamise etapis üllitatakse hindamisülesanded ja -tegevused, õppetegevused ja õppematerjalid. Luuakse ja kohandatakse vastavalt vajadusele tehnoloogia abil õppesisu ja -tegevused.
Lisaks koostatakse ka õpijuhis, mis kirjeldab õppijale samm-sammult tema õpiteekonna õpiväljunditeni.
Õpijuhis
Koosta õpijuhis, et toetada õppija kulgu õppeprotsessis. Õpijuhises on kirjeldatud õppijale arusaadaval moel, mida ja mis ajaks on oluline ära teha:
Millised on õppematerjalid, mida õppija peab omandama; millised on õppetegevused, mida õppija peab sooritama?
Millised on hindamisekriteeriumid?
Milline on orienteeruv aeg, mis õppijal kulub mingi õpiülesande tegemiseks?
Kasuta ja hinda
Rakendamine tähendab väljatöötatud õppesisu kasutamist e-õppes. Sel ajal analüüsitakse õppeprotsessi õpianalüütika põhimõtetel, näiteks vastates küsimustele:
Milliste õpiülesannetega õppijad jäid hätta (küsiti üksteiselt ja koolitajalt kõige rohkem)?
Milliseid materjale loeti vähem/rohkem (veebilehe avamised ja lehel viibimise aeg)?
Hindamise ajal hinnatakse koolituse tulemuslikkust lähtuvalt planeerimisetapis sõnastatud õpiväljunditele. Hinnangu annavad nii e-õppe kavandaja ja läbiviija kui ka õppijad e-õppele tagasisidet andes.
E-õpe on jätkuvalt tulemuslik, ligipääsetav ja paindlik õppimise vorm. Kuid tulemuslikkuse eelduseks on põhjalik e-õppe kavandamine. E-õppe tehnoloogiad võimaldavad väga palju kuid seavad ette ka piirangud, mistõttu ei kehti alati kõik klassikoolituse kavandamise põhimõtted. Põhjalik uuring õppe vajalikkuse ja sihtrühma osas, kõikehõlmav planeerimine, tehnoloogia võimalustest lähtuv õppesisu väljatöötamine on tähtsad, et e-õpe oleks õppijate õppimist toetav.
Comentários