2020. aasta oli kõikidele väljakutseid esitav. Oli võimalus kogeda uut ja erilist olukorda, õppida uusi asju ja mõista, kui tähtis on omada häid digipädevusi. Täiskasvanute koolitaja igapäeva sõnavarasse ilmnesid terminid veebiseminar, videokoolitus, distantsõpe jpt. Üks nähtus, mille avastamisega kõik kollektiivselt saime tegeleda, oli hübriidkoolitus. Haridusvaldkonnas hakati kiiresti sõnavara uuendama ja nii saigi hübriidõpe toreda eestikeelse vaste: paindõpe.
Paindõpe on üheaegne õppeprotsess, kus osa õppijatest on koolitusruumis ja osa distantsil veebiseminari tarkvara vahendusel. Vajadus paindõppeks tekib, kui lubatud on küll koolitused, kuid väiksemates rühmades. Ka olukordades, kus õppijad on sunnitud viibima isolatsioonis, on paindõppe vajalik.
Diginobel oli võimalus osaleda Tallinna piirkonna täiskasvanute koolitajate kogukonna liikmete arutelud ja sõnastada hea tava ootustest koolitajale, täiskasvanud õppijale ja organisatsioonile.
See postitus toobki praktikute arutelust välja kõige olulisema.
Alustame koolitaja tegevustega. Hea paindõppe läbiviimise võtmeisikuks on koolitaja.
Koolitaja
Tajub erinevaid ruume ja mõistab õppijate piiranguid.
Märkab õppijad nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis.
Oskab kasutada õppemeetodeid, mis kaasavad kõiki õppijaid.
Teab õppijate digipädevusi ja oskab neid aidata ka tehnilistes küsimustes.
Annab kõikidele õppijatele pidevalt tagasisidet ja ei unusta virtuaalses ruumis õppijaid.
Teeb kõik selleks, et oleks kasutada hea riistvara ja internetiühendus.
Teab, mida on jagatud virtuaalses ruumis õppijatele ja mida nad oma ekraanidelt näevad.
Kaasab vajadusel abikoolitaja ja/või tehnilise abi.
Koolitaja planeerib koolitustegevused selliselt, et kõik osalejad - nii ruumis kui Zoomis, oleks kaasatud.
Paindõppe olukorras on koolitajal keeruline juhtida samaaegselt kahte õppeprotsessi, mistõttu on ootused täiskasvanud õppijatele eelkõige seotud vastutustundliku pühendumisega ja õppeprotsessis kohalolekuga. Täiskasvanud ja ennastjuhtivad õppijad ei peaks kergekäeliselt ja viimasel hetkel oma osalemise võimalusi muutma. Kui koolitaja on arvestanud, et õppetöö toimub klassis, kuid koolituspäeva hommikul selgub, et osad õppijad soovivad siiski osaleda veebipõhiselt, siis on koolitajal väga keeruline kogu planeeritud tegevus ümber organiseerida paindõppeks.
Ootused õppijatele
On valmis panustama ja aktiivselt osalema õppeprotsessis.
On huvitatud ka teises „ruumis“ olijatest.
Panustab aktiivselt usaldusliku suhte loomisele.
Sõnastab ja peab kinni peab kinni kokkulepetest.
On paindlik ja mõistab olukorra keerukust.
Teeb teadlikud valikud, et olla kogu tähelepanuga õppeprotsessis.
Teeb kõik selleks, et tema vajadused oleksid kuuldavad.
Õppija ei peaks kergekäeliselt ja viimasel hetkel muutma oma soovi, kuidas ta koolitusel osaleb.
Väga palju saavad ära teha organisatsioonid, kus täiskasvanute koolitajad toimetavad: koolitusettevõtted, kõrgkoolid, kutsekoolid jne. Lisaks ootustele professionaalse arengu toetamise võimaldamisele, on uuenenud õpetamisolukorras tekkimas uued rollid ja ametikohad – õppijate ja koolitajate abid paindõppes.
Organisatsioon on partner koolitaja professionaalsele arengule ja võimaldab digipädevuste arengut.
Ootused organisatsioonile
Tagab vajadusel koolitajale abikoolitaja või tehnilise abi.
Varustab koolitajat vajamineva riistvaraga – veebikaamera, mikrofon jne.
Hoolitseb selle eest, et koolitusgruppide suurus oleks optimaalne ja kõikide õppimist toetav.
Võimaldab vajadusel õppekavade uuendamist, et uues olukorras õppetöö eesmärgipäraselt läbi viia.
Tagab koolitajate väljaõppe ja igakülgse professionaalse arengu toe.
Paindõpe on reaalsus. Tegemist on keeruka õppimise ja õpetamise viisiga, kuid heast tavast kinnipidamisel on võimalik, et ka paindõppes tunnevad kõik osapooled ennast hästi.
Kuula ka Diginobe saadet paindõppe võimalustest õppetöö läbiviimisel.