Podcast, ehk eesti keeles taskuhääling, on formaat, mis võimaldab luua ja avalikustada „raadio“ saateid. Kuulaja saab valida ning kuulata endale sobilikul ajal ja endale huvi pakkuvat sisu. Podcasti kuulamiseks ei ole vaja palju – nutiseadmete jaoks on olemas podcasti rakendused, mis võimaldab alla laadida ja kuulata saateid. Samas on võimalik saateid kuulata ka otse veebilehtedelt, millega podcast on seotud.
Selles blogipostituses käsitleme, kuidas podcastiga alustada ning kuidas saade valmib.
Podcasti ettevalmistamine
Podcast algab teemast või sõnumist, mida tahetakse maailmaga jagada. Hästi populaarsed podcasti teemad haridusvaldkonnas on just tehnoloogia ja e-õppe kasutamise kohta õppetöös. Koos teemaga peaks mõtlema, et kellele taskuhääling on suunatud ehk, kes on konkreetse podcasti sihtgrupp.
Planeerimise faasis on samuti hea kohe mõelda ka saadete regulaarsuse peale, et osata hinnata oma ressursse ning et mõelda ka saadete kuulajate peale ning nende ootusi täita. Need taskuhäälingud, millel on ainult 1 või 2 saadet, ei ole väga tõsiseltvõetav.
Kui teema ja sihtgrupi osas on selgusele jõutud, siis nüüd on juba võimalik podcastile anda pealkiri, mis kõnetab antud sihtgruppi ja annab tõeselt edasi ka taskuhäälingu teemavaldkonna. Järgnevalt võiks läbi mõelda ja otsustada, millises formaadis podcast luuakse:
Tehnoloogia
Kui podcasti teema, pealkiri ja formaat on selge, siis tuleks hakata mõtlema tehnoloogia ja riistvara peale.
Minimaalselt, mida taskuhäälingu loomiseks on vaja:
Saate ettevalmistamine
Saate salvestamise eel on mõistlik igal juhul luua saate skript. Skripti loomise osas soovitame „jutupunkti skripti“.
On suur ahvatlus kirjutada kogu jutt paberile ja siis saate lindistamisel see lihtsalt maha lugeda. Ühtpidi on see turvaline lahendus, sest kõik vajalik saab öeldud, kuid teisalt võib saade olla tulemusena liiga kuiv ning kuulajale ebameeldib kuulata. Samal ajal ei saa ka ilma skriptita, sest sel juhul võib tõesti juhtuda, et nii mõnigi oluline asi jääb ütlemata. Vahepealseks variandiks on „jutupunkti skript“ – ehk siis skript, kus on välja kirjutatud ainult jutupunktid. Sarnaselt nagu esitlusslaid, kuhu pannakse nii enda kui ka õppija jaoks tähtsamad punktid kirja aga samal ajal selgitatakse ja avatakse kõiki punkte detailsemalt esitluse ajal.
Jutupunktipõhisesse skripti on siiski oluline märkida ära aeg, kui kaua ühe punkti juures peatutakse. See võimaldab planeerida, et podcasti kestvus jääks soovitud ajapiiridesse. Kõige populaarsemad taskuhäälingud kestavad 30-45 minutit. Seega võikski planeerida ja jagada skriptis jutupunktid nii, et kogu saade mahuks nendesse raamidesse.
Saate salvestamine
Lindistamiseks tuleks valida vaikne ja kõlavaene ruum. Hea on panna endale käepärast joogivesi nõusse, mis ei tee palju lärmi. Ka pastakas ja paber on hea hoida käeulatuses. Vältida tuleb arvutil klaviatuuril tippimist, sest see salvestub ka podcasti saate helifaili. Mikrofoni rääkides tuleb silmas pidada kuulajat ehk siis kasutada kuulajale sobilikku sõnavara ja hoida kõne vestluslik. Nagu juba eelpool oli juttu, siis hoiduda tuleks otse teksti maha lugemist. Kõne tuleks hoida piisava tempoga ja vältida kõnes igasuguseid parasiitsõnu ja -häälitsusi.
Saate monteerimine
Kui saade on salvestatud, siis järgmiseks etapiks on saate helifaili monteerimine. Montaaži põhilisteks tegevusteks on ebavajalike pauside ja muu väljalõikamine. Lisatakse sobilikke kohtadesse saate kõllid ehk siis pisikesed helijupid, mis märgivad ära saate alguse ja lõpu ning ka ühe tervikliku teema osa alguse või lõpu. Mõnikord on vajadus montaažis redigeerida ka kõnekõrgusi, et saade oleks kergemini kuulatav.
Saate levitamine
Kui saade on valmis, siis lisatakse see podcasti levitamise keskkonda ja/või veebilehele. Taskuhäälingu levitamiseks sobib näiteks SoundCloud, Buzzsprout, Podomatic ja Anchor.
Kokkuvõtteks võib öelda, et taskuhäälingu planeerimisel tuleks meeles hoida, et saated oleksid regulaarselt kuulajani toodud. Seetõttu tuleb hoida saadete ettevalmistamine, salvestamine ja levitamine võimalikult lihtne.
