Veebiseminarid on tuttav ja tõhus viis mingi teabe edastamiseks. Seda on edukalt kasutanud ettevõtted toodete ja teenuste presenteerimisel. Aga samuti on meetod laialdaselt kasutusel erinevates õppe- ja koolitusasutustes.
Veebiseminari peamiseks kasutusalaks ongi kohad, kus oluline on informatsiooni edastamine. Kas ja kui palju veebiseminaril osaleja tegelikult ka õppis, see ei ole paljude seniste veebiseminaride läbiviimisel olnud põhiline küsimus. Selles blogipostituses tahame rõhutada just veebiseminari kui õppimise ja õpetamise meetodit, seega vaatleme mõningaid veebiseminaride võimalusi sellest eesmärgist.
Kellele veebiseminar vorm sobib?
Kindlasti on veebiseminar täiskasvanud õppijale väga sobilik õppimise vorm, sest võimaldab osaleda õppimises olenemata asukohast. Kui ka mõni võõrkeel on jõukohane, siis on õppimise võimalused veelgi laiemad. Veebiseminaridel osaleb tihtipeale suurem hulk inimesi ja sealhulgas ka rahvusvaheline seltskond, mis võimaldab enda professionaalset võrgustikku oluliselt suurendada. Lisaks sellele on veebiseminaridel osalemine enamasti soodne, väga paljud veebipõhised seminarid on madalate osalemistasudega või hoopistükkis tasuta.
Veebiseminar vormina on väga populaarne ka ärisektoris, seda kasutatakse nii klientidega ja partneritega suhtlemisel kui ka organisatsioonide sees info levitamisel ja õppimise toetamisel. Veebiseminare kasutatakse palju uute praktikakogukondade tekkimise soodustamisel.
Kuidas luua ja läbi viia veebiseminar, mis toetaks õppimist?
Nagu iga muu õppimise sündmus algab ka veebiseminar häälestusest. Häälestuse toetamiseks võib enne veebiseminari läbi viia veebipõhine küsitlus näiteks Google Formsi abil ja veebiseminari alustada tulemuste üle arutledes. Ka veebiseminari enda vahendid võimaldavad lühikesi küsitlusi läbi viia. Näiteks on hea küsimus veebiseminaril alguses, et osalejad annavad teada, kust maailma otsast nad hetkel veebiseminaril osalevad. Kui osalejaid on vähem, võib anda kõikidele võimaluse ennast jutuaknas (Chat) tutvustada.
Veebiseminari läbiviimise faasis peab meeles hoidma, et õppijate aktiveerimist ei saa vaadelda kui võimalust, vaid see on lahutamatu osa kõigi õppesündmuste kavandamisest. Näiteks veebiseminari tarkvara Zoom võimaldab kaasamiseks järgmisi funktsioone:
Zoom Rooms ja Whiteboard rühmatööde tegemiseks
Screen sharing ekraani jagamiseks
Polls ja Surveys küsitluste läbiviimiseks
Live chats osalejate tutvustamiseks ja kogemuste jagamiseks
Q&A tools küsimuste esitamiseks
Rase Hand käe tõstmiseks või märguandmiseks
Multiple hosts osalejatele esitlusevõimaluse andmiseks
Veebiseminari tarkvara sisseehitatud võimalustele lisaks saab uurida ja kaaluda ka teiste veebipõhiste vahendite võimalusi kaasamiseks. Näiteks muid veebipõhiseid ajurünnakute, mõistekaartide, kooskirjutamise jne vahendeid saab edukalt kasutada, et aktiviseerida osalejaid.
Iga õppimist toetav tegevus peab sisaldama ka hindamist ja refleksiooni. Siin saab osalejaid üles kutsuda käsitletud teema kohta tooma näiteid oma praktikast. Tehnoloogiliselt saab selleks jällegi kasutada jutuakent. Enamus veebiseminari tarkvarasid võimaldab ka märguandmist, kui mõni osaleja soovib sõna (Raise Hand). Ka seda võib kasutada, et anda osalejatele sõna. Refleksiooni ja hindamise meetodid võib ka läbi viia veebiseminari väliselt, näiteks mingi iseseisvatöö raames.
Küsimuste esitamisel tasub meeles pidada, et vastamiseks on vaja aega! Arvestada tuleks, et lisaks küsimusest arusaamisele ja oma vastuse formuleerimisele, vajavad osalejad aega ka, et esmalt leida õige koht, kuhu oma vastus kirjutada ja seejärel see ka kirjutada (klaviatuuri kasutamisekiirus on väga erinev). Heaks praktikaks on ka, et kui esitada suuliselt küsimus, millele oodatakse vastust, siis see küsimus võiks jääda vastamise ajaks ekraanile osalejatele näha.
Veebiseminari kavand
Veebiseminar on oma olemuselt õppimise vorm, mis nõuab osalejailt pingutust, et õpieesmärk täituks. See tähendab, et veebiseminar ei tohiks olla ajaliselt mahukam kui 60 minutit. Tavapärane veebiseminari kestvus ongi 45-60 minutit. See on piisav aeg, et 1-3 põhilist mõtet edastada nii, et see ka osalejani jõuaks.
Et veebiseminari tulemus oleks eesmärgipärane, on tähtis enne veebiseminari läbiviimist kirjeldada kogu tegevus ja see kirjalikult ka fikseerida. Dokumenti, mis selle tulemusena valmib nimetatakse veebiseminari kavandiks või skriptiks.
Kuna veebiseminari formaat on lühikene ja intensiivne, siis on tähtis, et kõik vajalik antud raamidesse ära mahuks. Näiteks 60-minutilise veebiseminari kavandis kirjeldatakse ära kõik toimingud järgneva struktuuri alusel:
sissejuhatus ja tutvustus, 10 min
esitlus ja esitluse ajal läbiviidavad küsitlused, 30 min
refleksiooni ja arutelu võimaldav tegevus, 15 min
kokkuvõte ja lõpetamine, 5 min
Mida detailsem kavand, seda suurema tõenäosusega saavutatakse püstitatud eesmärk.
Mõned veebiseminaride tarkvarad:
Õpihaldussüsteemi integreeritav Big Blue Button
Veebikaamera A ja O
