Videoloeng on hea vahend õppes kasutamiseks informatsiooni edastamiseks. Kuid selleks, et see ka õppijaid toetaks ja nad saaks videoloengu sisule täielikult pühenduda, on hea mõningaid tehnilisi ja sisulisi aspekte tähele panna.
Selles blogipostituses vaatamegi, millistel juhtudel videoloengut kastutada ja kuidas seda ette valmistada. Samuti anname soovitusi, mida tähele panna, kui kasutada „rääkiva pea“ pilti ning milliseid tehnilisi vahendeid me soovitame.
Videoloeng
Videoloeng on väga hea viis edastada sellist sisu, mida õppija saab iseseisvalt omanda: sissejuhatus teemasse, mingi teema avamine ja teoreetilise tausta esitlemine jne. Videoloengu teeb väga heaks õpperessursiks valikud valida oma tempo, panna pausile, teha märkmeid jne. Õppijal on võimalus kuulata kogu loengut või selle osasid uuesti. Õppijat toetab ka potentsiaal, et videoloengu tootmisel on võimalik luua sama sisuga õppematerjal mitmes erinevas meedias: transkribeeritud tekst, helifail ja videoloeng koos pildi ja heliga.
Videoloengul on tavapäraselt järgmised formaadid:
„rääkiv pea“, kus kogu sisuks on loengu läbiviija ja tema kõne;
ekraanisalvestus, kus sisuks on arvutiekraanil toimuv, mida saadab audio selgitus;
kombineeritud – ekraanisalvestus koos „rääkiva peaga“.
Ekraanisalvestusi kohtab kõige rohkem olukordades, kus õppimise sisuks on mingi programmi või tehnoloogia õpetamine. Sel juhul näidatakse ette, mida ekraanil teha ja selgitatakse seda taustaks. Loe ekraanisalvestamise kohta siit.
Väga levinud on kombineeritud videoloeng, kus ekraanisalvestusele on lisatud „rääkiv pea“. Tihtipeale kasutatakse seda ka nii, et ekraanisalvestuseks on slaidid, mida soovitakse näidata ning samas videos on näha ka loengu läbiviija ning kuulda tema selgitused.
Videoloengu ettevalmistus ja loomine
Videoloengu tootmine on üsna aega- ja vaevanõudev protsess, kuid hea ettevalmistus ja läbimõtlemine teevad selle protsessi lihtsamaks.
1. Esmalt on vaja läbi mõelda ja kirja panna videoloengu skript. Skripti loomisel on vaja mõista, mida tahad selle konkreetse videoloenguga saavutada, mida peavad pärast videoloengu vaatamist õppijad teadma sellest teemast.
Seejärel mõtle läbi ja kirjuta skripti, millises järjekorras teemat käsitled ja kuidas erinevat meediat salvestad (ekraanisalvestus, heli jne).
2. Videoloengu kestvus sõltub teemast, kuid hea soovitus on, et hoia see võimalikult lühikesena. Esiteks on lühemat videoloengut õppijatel parem vaadata ja teiseks on sinul seda oluliselt lihtsam toota. Üks videoloeng võiks sisaldada ühte terviklikku mõtet ja mahtuda ideaalis kümne minuti sisse.
3. Kui skript on valmis, siis soovitame sul teha proovivideo ja seda nii juhul, kui kasutad ekraani- ja audiosalvestamist kui ka juhul, kui kasutad „rääkiva pea“ formaati. Proovivideo võid teha kasvõi oma mobiiltelefoniga, saad sellega katsetada, kuidas näed välja, kuidas salvestub heli jne. Tee proovivideo, mille pikkus on kuni üks minutit, see annab piisavalt sulle informatsiooni, mida pead muutma ja kohandama enne kui päris filmima hakkad. Ja loomulikult võid teha mitu proovivideot, et proovida läbi erinevaid võtteid ja lähenemisi.
Mida tähele panna kui filmid ennast?
4. Kindlasti on esmalt oluline vaadata ja kohandada taust selliseks, et see toetaks sinu videoloengu sisu. Eesmärgiks on, et taust ei hakkaks rääkima videoloengu vaatajale „oma lugu“. Vaata, et taust oleks kooskõlas sisuga ja ei segaks vaatajat. Tausta puhul on kuldreegel, et mida neutraalse, seda parem, kuid ka siin on erandeid. Näiteks, kui teed videoloengut toidutegemistest, siis õppeköögis filmimine on asjakohane. Kui sisuks on midagi pehmemat, siis elutoa tugitool on ka hea.
5. Valgus peaks tulema otse, äärmisel juhul kuni 45 kraadise nurga alt külje pealt. Kõige parem valgus on päevavalgus, kuid kui seda ei ole, siis kasuta lampe. Katseta enne, kuidas lampide ja valgusega on, vaata et ei jääks teravaid varje.
6. Enne kui asud salvestama videot, siis mõtle ka oma kehahoiaku peale. Ära istu toolil nii, et toetad seljatoele, selline poos lisab kindlasti kaamerapildil 20kg, sest kaamera fookuseks on etteulatuv kõhupiirkond ja lõug surub kaelale inetu topeltlõua. Ära hoia ennast ka päris tikksirgelt, see jääb jälle väga ebaloomulik. Hea poos on nii, et istud sirgelt ja pisut kallutad ülakehast ennast ettepoole, sel juhul muutub kael pisut sihvakamaks ja kaamera fookus on õlgadel. Kindlasti ära toeta ka ennast tooli käsitugedele, sel juhul jääd kaamerasse veidralt kõver. Ka lauale käte peale keha toetamine ei ole hea mõte. Pane käed rahulikult lauale, kuid keharaskus toeta ikka ainult istumise peale.
7. Kui asud ennast salvestama, siis vaata kaamerasse! On loomulik, et aeg-ajalt vaatad oma märkmeid või arvutiekraani, kuid põhiosa ajast vaata ikka kaamerasse. See tekitab vaatajal tunde, et temaga räägitakse ja et teema peaks teda puudutama.
8. Ja kuna sina oled ju teema ekspert, siis sa saadki rääkida oma asjast kire ja emotsiooniga ning vaadata kaamerasse! Sellepärast on ka oluline, et sa aeg-ajalt naeratad, žestikuleerid kohaselt jne. See kõik muudab videoloengu kergemini jälgitavaks.
9. Mõni mõte ka riietuse kohta. Kaamerale ei meeldi väga konkreetsed triibud ja täpid. Need hakkavad videopildis virvendama. Ka peaks vältima päris süsimusta ja kriitvalget riietust. Riietust valides vaata ka, et see ei oleks päris sama värvi, mis su taust.
10. Ja kui juba riietusest juttu on, siis muidugi ka üks mõte meikimisest! Ja seda nii meestele kui naistele. Video suurendab meie väikeseid vigu näos ja eriliselt rõhutab läikivat nina, laupa ja juustevaba peanuppu. Lahenduseks on kompaktpuuder, mille leiad ka igast suuremas toidupoest. Tõmba lihtsalt meigipintsliga või puudripadjaga kergelt kogu üle näo ja ka peanupu (kui seal juukseid vähe või hõredalt). Eesmärgiks ei ole oma loomulikku näonaha tooni muuta vaid eemaldada läige. Ja kui tundub pärast proovivideot, et ikka läigib, siis pane puudrit rohkem.
Mida tähele panna tehnoloogia osas?
Filmimine on küll ajamahukas, kuid töötlemine on veel ajamahukam. Kui filmimise peale paned rohkelt aega, siis on ka töötlemine lihtsam.
11. Filmi väikeste osadena, mida saad hiljem kokku lõigata montaažis. Lõigete kohale võid panna slaidi tähtsamate mõtetega. Väikesed lõigud on kergemini filmitavad, sest saad vajadusel lihtsama vaevaga ümber filmida.
12. USB liidesega veebikaamera saad sättida sobilikku koha. Väldi sülearvuti küljes olevat arvuti kaamerat, selle nurk on väga halb. Suunaga alti üles filmides jätab inimesest üleoleva mulje.
13. Ka mikrofon võiks olla väline. Ei ole hea mõte kasutada arvuti või telefoni sisseehitatud mikrofoni, nende heli jääb ebakvaliteetselt. Reegel on, et mida lähemal on suule mikrofon, seda parem heli on. Ka siin on abiks eelnev läbiproovimine ja testimine- erinevad mikrofonid ja erinevad kaugused.
14. Vahendeid, millega salvestada videoloengut, on mitmeid ja me oleme ka oma varasemates postituses nendest kirjutanud. Filmimiseks sobib Quicktime (iOS op.süsteemidele), mis salvestab nii ekraani ja salvestab kaamerast „rääkiva pea“. Need kaks videot peab küll eraldi filmima, kuid iMovies (iOS op.süsteemidele) on võimalik see väga mugavalt kokku liita üheks videoks. Aga see eelnev kehtiv nendele arvutikasutajatele, kes kasutavad iOS ehk Apple arvuteid. Aga ka Windows arvutitel on olema sisseehitatud võimalus nii ekraani salvestada kui ka „rääkivat pead“: Windowsi sisseehitatud Game Bar salvestab ekraani (loe juhendit siit) ja Kaamera (Camera) salvestab veebikaamerast. Digivahend Screencast-o-matic salvestab ekraani koos „rääkiva peaga“, vaata juhendit siit.
15. Tarkvara video töötlemiseks soovitame iMovie (iOS op.süsteemidele) ja Blender.
Videoloeng on väga hea vahend informatsiooni edastamiseks. Selleks, et õppija jaoks oleks tegemist ka tema õppimist toetava õpperessursiga, siis on oluline panna tähele mõningaid soovitusi. Kvaliteetset videoloengut on hea kuulata ja vaadata, miski ei häiri sisule keskendumast, loengu läbiviijat on kerge ja meeldiv kuulata. Enne kui asud oma järgmist videoloengut salvestama, mõtle läbi ja võta kasutusele ülalolevad soovitused ja saad tulemuseks videoloengu, mis su õppijatele meeldib ja nende õppimist toetab.